Банкке пайыздық құлдыққа түспеудің бес тәсілі

a942e04320f16ea6ce0cb9d48741d2a1.jpg

2013-2014 jyldar boıy Qazaqstanda tutynýshylyq nesıege degen suranys jylyna 50 paıyzǵa jýyq mólsherde ósip otyrdy. Al ótken jylǵy devalvasııadan soń,  bul kórsetkish nebári 7 paıyzdy qurady. Paıyzdyq quldyqqa túsip qalýdan qorqa bastaǵan qara halyq nesıege jolamaýdy jón kóre bastady. Al bank salasynyń mamandary tutynýshylardyń moınyndaǵy nesıe ázirge adam tózerlik deńgeıde dep sanaıdy. Qazir jaldanyp jumys istep jatqan qyzmetkerlerdiń nesıesi 3,4 aılyq jalaqy, ıaǵnı 407 myń teńge deńgeıinde. Eger nesıe boıynsha qaryz 5 aılyq jalaqydan asatyn bolsa, bul bank tilinde «qolaısyz jaǵdaı» dep atalady.

Bank salasynyń statıstıkasyna qaraǵanda, tutyný nesıesin shekten tys kóp alatyndar Almaty qalasynyń turǵyndary eken. Ońtústik astanada tutyný nesıesin alǵan qandastarymyzdyń bereshegi 8 aılyq jalaqyny, ıaǵnı 1,2 mıllıon teńgeni  quraıdy. Bank mamandary almatylyq nesıe alýshylardyń ishinde óz bıznesin dóńgeletip júrgen azamattardyń kóp ekenin aıtady. Jalpy Qazaqstan boıynsha turǵyndardyń tútyný nesıesiniń kólemi 2,5 trıllıon teńge, bul – 13,5 mıllıard AQSh dollary degen sóz. Al almatylyqtardyń enshisine búkil qazaqstandyqtarǵa berilgen nesıeniń 37,7 paıyzy tıip otyr. 

Bankter osy 13,5 mıllıard AQSh dollary mólsherindegi nesıeni asa úlken qarjy dep sanamaǵanymen, bul kórsetkish eldiń Jalpy ishki ónimi men árbir otbasynyń jeke jaǵdaıy turǵysynan qaraǵanda az soma emes.  

Endi tutynýshylyq nesıesiniń tabıǵatyn sıpattaıtyn birqatar tujyrymdarǵa toqtaı ketelik. Nesıe, sonyń ishinde tutyný nesıesi  – Qazaqstan halqynyń aıaǵyna tusaý, kóńiline qaıaý bolǵan, elimiz buryn-sońdy kórmegen qubylys bolyp otyr. Budan 3 myń jyl buryn da Kóne Rımde  adamdar nesıe alǵan. Kepildikke qoıatyn múlki bolmaı, kóp adam ózin, ıaǵnı óz bostandyǵyn kepildikke qoıatyn. Qaryzy men nesıeniń ósimin tóleı almaǵan soń, Rımniń erkin azamattary qulaq kesti qulǵa aınalatyn. Iıa, sol quldar Rımniń kóptegen ǵımarattaryn salǵan. Aýyr eńbekke shydaı almaı, quldar sol qurylystarda ólim qushatyn.

Kórshi Ózbekstanda adamdar tutyný nesıelerin óte sırek alady. Sebebi ol jaqta teledıdardy, kir jýý mashınasyn nemese jıhazdy tapqan tabysyna alý kerek dep esepteıdi. Toılar men qudalyqtarǵa nesıe alý – uıat sanalady. Jalpy nesıeni zat satyp alý úshin emes, jańa jumys, bıznes bastaý úshin alǵan durys dep esepteıdi.

Endi tutyný nesıesin qaı jaǵdaıda alý kerek, qandaı tustaryn eskerý kerek, sondaı-aq nesıe paıyzdyq quldyqqa aınalmaýy úshin qaı nárselerge kóńil bólýimiz kerek? Bul jaıly mamandar ne deıdi, soǵan toqtala keteıik.

Tutyný nesıesi – basqa nesıelerge qaraǵanda kóp alynady. Tutyný nesıesin alarda 5 máselege muqııat  kóńil bólý kerek. Eger osy 5 shart tolyq oryndalsa, qarjylyq, paıyzdyq quldyqqa túsip qalýdan aman bolasyz:

1. Tutyný nesıesin alý óte jaýapty sheshim. Ol qaryz alýshynyń belgilengen ýaqytta negizgi qaryzdy syıaqysymen qosa  qaıtarýdy bildiredi. Tutyný nesıesin alý boıynsha sheshim qabyldaýdan buryn: birinshi sizge qansha qarjy kerektigin, ekinshi – qaryzdy ýaqytynda qaıtarýǵa múmkindigińiz qanshalyqty jetetinin anyqtap alyńyz. Jalpy alynǵan nesıe úshin tóleıtin bereshegińiz tabysyńyzdyń 20-30 paıyzynan  artyq bolmaýy kerek.

2. Nesıe jaıly barlyq aqparatty zerttep-zerdelep shyǵyńyz, sondaı-aq qaryzdy óteý sharttaryn muqııat qarańyz. Bank qyzmetkerinen barlyq tólemder jaıly aqparat alyńyz. Bul myna aqparattar:

a) nesıeniń mólsheri, 

á) ony óteý kestesi,

b)  tolyq baǵasy (muny bank tilinde «effektıvnaıa stavka kredıta» deıdi), 

v) bank tarıfterin muqııat qarap shyǵyńyz. Qabyldanǵan sheshim durys bolýy úshin, 2-3 bankttiń tutyný kredıtiniń sharttaryn salystyryp kórińiz, sondaı-aq buryn nesıe alǵan adamdarmen aqyldasyńyz.

3. Nesıe kelisimin muqııat oqyp shyǵyńyz. Kelisim shartqa qol qoıýǵa asyqpańyz. Múmkindiginshe kelisimdi úıge alyp ketip, ony 2-3 ret oqyp shyǵyńyz, túsinbegen jerlerińizdi belgilep qoıyp, sol taraý nemese bap boıynsha bank qyzmetkeriniń keńesin alyńyz. Kúdik týǵyzǵan sharttar boıynsha anyq aqparat alýǵa tartynbańyz.

4. Nesıe kelisimine qol qoıý. Psıhologtar qol qoıý rásimin bıliktiń atrıbýty, ıaǵnı bir kórinisi dep esepteıdi. Bank menedjeri: «Mine, endi kelisimge qol qoıyńyz» degende, árbir adam ózin bıliktiń qaınar kózi dep sezinedi. Sondyqtan kelisimge qol qoıa otyryp, qandaı shekteýler men qıyndyqtar týyndaýy múmkindigi jaıly oılańyz. Kelisimge qol qoıyp bekitý – úlken  jaýapkershilik ekenin este saqtańyz.

5. Banktiń repýtasııasy. Ataqty bankter alaıaqtyqqa barmaıdy. Bıznes áleminde repýtasııa úlken mánge ıe. Sondyqtan ımıdji men repýtasııasy joǵary bankterden kredıt alyńyz.

Nesıe alý óte kúrdeli, ári qıyn ekenin eskere otyryp, taǵy bir ret  osy máseleni ekshep shyǵaıyq. Nesıeni tańdaý barysynda myna máselelerge muqııat kóńil bólińiz: ol siz jalaqy alatyn valıýtada, ıaǵnı teńgede bolýy kerek. Keıde paıyzy tómen dep kóp adamdar nesıeni dollarmen nemese eýromen alady. Valıýta kýrsynyń ózgerýi, mysaly, ótken jylǵy devalvasııa kredıtti teńgemen alý kerektigin taǵy bir ret dáleldedi. Eger siz jalaqyny dollarmen alsańyz – onda nesıeni de dollarmen alýǵa bolady. Alǵan kredıtińiz asa úlken bolmaýy kerek. «Kóbirek ala bereıin» dep, mysaly taǵy 50 myń teńge qosyp alsańyz, bankke – 75 myń qaıtarýyńyz kerek bolady. Nesıeni uzaq merzimge alýǵa bolmaıdy. Ýaqyty uzaq bolǵan saıyn, siz kóbirek syıaqy tóleıtin bolasyz. Mysaly, 200 myńdy 2 jylǵa emes, 5 jylǵa alsańyz – siz bankke 110 myń ósimimen tóleýińiz kerek bolady. Sonymen, nesıeni teńgemen, qysqa merzimge, sondaı-aq nesıe boıynsha tólemińiz  tabysyńyzdyń 20-30 paıyzynan aspaıtyn mólsherde bolǵany jón.

Biz bul nesıege baılanysty keńesterdi qandaı da bir banktiń nemese qarjylyq ınstıtýttyń múddesin kózdep berip otyrǵan joqpyz. Eger ondaı múddeni kózdegenimizde, oqyrmandardy bankterge paıda ákeletin qyzmetter – nesıe alýǵa nemese óz qarjylyryńyzdy depozıtte, ıaǵnı bankterde ustaýǵa shaqyrǵan bolar edik. Bizdiń maqsatymyz – oqyrmanǵa durys sheshim qabyldaýǵa yqpal etetin aqparat usyný.  

Жарнама орны

Múmkin sizdi qyzyqtyratyn taqyryptar:

  • Álemdegi eń erekshe ǵıbadathana qaı elde?
  • Jyǵylǵan qarttyń jan azaby
  • Банкке пайыздық құлдыққа түспеудің бес тәсілі
  • Birjynysty neke, geı-parad, geı klýb - Qudaısyzdyq dúrmegi
  • Olımpıada ótkizý úshin erkekti erkekke úılendirý kerek pe?