Jyǵylǵan qarttyń jan azaby

d4f62511e823b55d7245b41907595e14.jpg

Birde ákem úıge yzalanyp oraldy. Kózinde azdap renish te bar sekildi. Ústine qarasam kıimi laılanyp, sý bolyp ketipti. Mazasyzdanǵan túrine qarap odan ne jaǵdaı bolǵanyn suradym. Jasy jetpiske taıap qalǵan ákemizdi ádette baratyn jerine  jalǵyz jibermeýshi edik. Biz jumysta, balalar oqýda bolǵasyn úıde otyryp zerikti me, álde taýsylyp qalǵan dárisi aıaq astynan qajet bolyp qaldy ma kósheniń basyndaǵy dárihanaǵa sol kúni  jaıaýlatyp shyǵyp ketipti. Kúzdiń kúnine senim bar ma? Jolda ketip bara jatyp jańbyr quıyp ketken eken. Ákemniń bir aıaǵy sholaq. Aqsańdap júredi. Jańbyrdyń astyna qalyp ketpeıin dep yq jer izdese kerek, kósheni aınalyp júgire berip aıaǵy taıyp ketipti. Onsyzda syzdatyp maza bermeıtin aıaǵy qatty aýyrsyp qalǵasyn, ornyna tura almaı biraz entelep qalǵan eken. Ústi basy malmandaı sý, las bolǵan. «Ornymnan tura almaı qınalyp jatqanda  ary-beri ótip jatqan adamdardyń eshqaısysy kómekke kelmegenine ashyndym. Zýlap ótip bara jatqan kólikter tipti jańbyrdyń sýyn shashyratyp ótip jatyr. Ómirimde mundaı qorlyqty kórmep edim.  Kim bolsa da qoltyǵymnan demep jiberse, syı bermesem de rahmetimdi aıtar edim ǵoı. Búginginiń adamdary tasbaýyr bolyp barady. Ústi basym kirlep qalǵanǵa mynaý bir qańǵyp júrgen, úı-jaıy joq  shal eken dep oılaǵan shyǵar. Meıli solaı-aq bolsyn, adamnyń qınalyp jatqanyn kórgen soń kim bolsa da janyna kelip, jaǵdaıyn surap,  qol ushyn berse onyń saýabyn almaı ma?! Bala kúnimizdi bylaı tursyn erjetip, úılenip, qyryq, elýdi eńsersek te aldymyzdan úlken qarııa shyqsa jolyn kesip ótpeýshi edik. Kóshede qınalyp turǵanyn baıqasaq, janyna jetip baryp, jaǵdaıyn jasaýǵa tyrystyq. Odan bizdiń bir jerimiz kemip nemese qarǵys alǵanymyz joq. Az bolsa da jasaǵan jaqsylyǵyń erteli-kesh aldyńnan shyǵatynyn umytpaý qajet» dep jan kúızelisin aıtyp qaldy.

Ákemniń áńgimesinen keıin myna bir oqıǵa esime túsip ketti. Bul oqıǵa sheteldik basylymdara kóp aıtylyp, el esinde qalyp qoıdy. Qaı jyly ekenin naqty bilmeımin  AQSh-tyń Sıetl qalasynda izgi nıet oıyndary ótken. Dúbirli dodaǵa dúnıejúziniń kóptegen memleketterinen myńdaǵan jarymjan, múgedek sportshylar da kelip qatysady. Sonda 100 metr qashyqtyqqa júgiretin toǵyz jelaıaq jarys jolyna shyǵady. Bári de jarymjan-múgedek. Aıaqtarynda jasandy túrde otyrǵyzylǵan qural bar. Osylaı jarys syzyǵyna jaıǵasqan jigitter tóreshiniń «basta» degen belgisi berilgen sátte, temir aıaqtaryn tarsyldatyp tura júgiredi. Bári shama-sharqynsha máre syzyǵyna jetýge arpalysýda. Jeńisten kimniń bolsa da dámesi bar ǵoı. Jelaıaqtar joldyń jartysyn júgirip ótkende kenet  art jaqtan  tars etken daýys shyǵady. Sóıtse bir qatysýshy qulap qalypty. Taǵdyr ony múgedek etkeni azdaı, dúıim jurttyń aldynda jarymjan ekenin taǵy bir dáleldegendeı kúı keship, orynan tura almaı jatyr eken. Dármensizdigine kúıingen ol eńirep jylaı bastady. Sonda  árbir mınýttary sanaýly bolsa da jelaıaqtardyń barlyǵy keri qaıtty.  Qarsylasyn ornyna turǵyzyp, jubata bastaıdy. Kóz jasyn súrtip, bul ómirde jalǵyz emestigin aıtyp, múgedekterdiń de baqytqa laıyq ekenin aıtady. Sodan  toǵyzy birdeı ıyq tiresip, birge júgirip, máre syzyǵyn birdeı attady. Jantebirenterlik oqıǵaǵa kýá bolǵan kórermender mundaıdy kútpese kerek, oryndarynan turyp, uzaq qol shapalaqtady. Mine, meıirim, qaıyrymdylyq, janashyrlyq deseńizshi. Múmkindikteri shekteýli bolsa da jyǵylǵandy jarty jolda qaldyrmady.

Al búgingi bizdiń tirligi qym-qaýyrt qoǵamda saý adamdar kórip, bile tura jyǵylǵanǵa járdem berýdiń ornyna, mazaqtap, kúle qaraıtyny  ras. Jahandaný dáýiri adamdardyń peıilin taryltyp jatyr ma degen oıǵa qalam keıde. Múmkin adamgershilik, ımandylyqtyń búgingi adamdardyń boıynan joǵala bastaýy tárbıeniń azdyǵynan bolar.  Óıtkeni áke-sheshemiz bizge bala kúnimizden ózge bireý qınalyp jatqanda kómek berýdi, ásirese, qarııalarǵa janashyrlyq tanytyp, sharýalaryn istep berip, aıtqandaryn eki etpeýdi, aqyldaryn tyńdaýdy qulaǵymyzǵa quıyp keldi. Jáne biz sony oryndadyq. Odan árıne jaman bolǵan joqpyz, kerisinshe pálensheniń balasy sondaı aqkóńil, meıirimdi jan eken degen maqtaý sózder estidik. Al qazir osylaı aqyl aıtatyn áke-shesheler azaıyp barady. Bóten bireýdiń janyna jolaı qalsa, onyń sharýasyn nege atqaryp beresiń, sen onyń qulysyń ba, nemese saǵan ótkizip qoıǵany bar ma, aýlaq júr degen syńaıly balanyń tárbıesin buzatyn sózderdi aıtady. Osydan keıin jas bala egoıst bolyp óspegende qaıtsin. Osyndaı tárbıeden keıin balanyń mıynda tek ózim degen oı qalyptasyp qalady. Ózgege kómektesý olar úshin qaıyrymdy is emes uıat tirlik sekildi

Adamdarǵa raqymdy bolý – tek zattyq (materıaldyq) turǵydan kómek berý ǵana emes. Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) Allahtyń raqymyna tek raqymdy jandar ǵana ıe bola alatyndyǵyn aıtqan. Bul jaıly ol ıbn Omar rıýaıat etken hadıste bylaı deıdi: «Rahman Alla raqymdy jandardy óziniń raqym-shapaǵatyna bóleıdi. Olaı bolsa, jer betindegilerge raqymdy bolyńdar. Sonda kóktegi Alla senderge raqymdylyq qylady». Sondyqtan jaqsylyqty ózgeler úshin emes ózimiz úshin jasaıyq. 

Жарнама орны

Múmkin sizdi qyzyqtyratyn taqyryptar:

  • Álemdegi eń erekshe ǵıbadathana qaı elde?
  • Jyǵylǵan qarttyń jan azaby
  • Банкке пайыздық құлдыққа түспеудің бес тәсілі
  • Birjynysty neke, geı-parad, geı klýb - Qudaısyzdyq dúrmegi
  • Olımpıada ótkizý úshin erkekti erkekke úılendirý kerek pe?