Sengen sotym sen bolsań...

Sońǵy ýaqytta jýrnalısterdi, áleýmettik jeli qoldanýshylaryn sotqa súıreleýdiń, moraldyq   shyǵyn talap etýdiń jıilegeni ras. Árıne, bul máselede birjaqty pikir aıtýdan aýlaqpyz. Óıtkeni ár istiń ózinshe bir tarıhy bolady. Biz qozǵaǵaly otyrǵan istiń de ózgeshe mán-jaıy bar. 

суд_60af56e5_4f47c542.jpg

Tólebı aýdandyq soty  byltyr 19 qarashada  talapker  Tólebı aýdandyq jer kadastry jáne jyljymaıtyn múlikti  tehnıkalyq tekserý bóliminiń basshysy N.Kemelov, jaýapker «Tólebı týy» gazetiniń bas redaktory Ábdimálik Rahmanqulovtyń isi boıynsha sheshim shyǵardy. 

Osy sheshimge qaraǵanda, byltyr atalǵan aýdannyń Sultan Rabat aýylynyń turǵyny  A.Rahymǵazıev degen  azamat atalǵan basylymnyń redaksııasyna baryp shaǵymdanady. Osy shaǵym boıynsha jýrnalıstik zertteý júrgizýdi suranǵan. Zertteý barysynda mynandaı jáıttar anyqtalady:

  Aryzdanýshy Rahymǵazıevtiń  Júnisbekov degen azamatpen arada jer daýy bolǵan. Keıingi azamattyń salǵan dúkeni Rahymǵazıevtiń shekarasyna 7 metrge kirip ketken. Rahymǵazıev sotqa talap aryz beredi. Biraq sot barysynda eki jaq kelisimge kelgen. Osy kelisim boıynsha Júnisbekov 2019 jyldyń 1 sáýirine deıin salǵan dúkenin buzýy tıis bolǵan. Ekiaradaǵy kelisim sot uıǵarymymen bekitilgen. 

Biraq Júnisbekov 1 sáýirge deıin kelisimdi oryndamaǵan. Osydan keıin sot aktisin májúrli túrde oryndatý  jeke sot oryndaýshysy B.Asylbekovke tapsyrylady. Al ol  Rahymǵazıev pen Júnisbekov ekeýiniń arasyndaǵy jer daýy jóninde Tólebı aýdandyq jer kadastary  jáne jyljymaıtyn múlikti tehnıkalyq tekserý  bólimshesinen  qorytyndy suratady. Atalǵan mekemeniń basshysy N.Kemelov 16 sáýir 2019 jyly sot oryndaýshysyna  Júnisbekovtyń dúkeni óz shekarasynda salynǵany jóninde anyqtama beredi. Osydan keıin sot aktisiniń oryndalýy sozbalańǵa salyna beredi. Biraz ýaqyttan keıin ol tipti qysqartylǵan. 

Osy jerde myna qyzyqty qarańyz, 2018 jyldyń jeltoqsanynda talapker Rahymǵazıev pen jaýapker Júnisbekovtiń isi sotta qaralyp jatqan kezde N.Kemelov  sýdıa Jorabekovke Júnisbekovtiń dúkeni Rahymǵazıevtiń jerine naqty paıdalanýy boıynsha eninen 0,90 m, uzyndyǵy 7,34 m, jalpy kólemi 0,00066 gektarǵa kirip ketkeni jóninde zerdeleý aktisin bergen. Sonda bas-aıaǵy 3-4 aıda bir mekemeniń basshysy eki túrli anyqtama bergen bolyp tur ǵoı. «Sot sheshimin oryndaýǵa kim kedergi?» degen taqyryppen «Tólebı týy» gazetinde jarııalanǵan maqalada dál osy másele jazylady. Maqalanyń mazmunynda bireýdiń namysyna, jeke basyna tıisý joq. Tipti basshynyń áreketinen de qatelik izdeý baıqalmaıdy. Jýrnalıst tek másele kótergen. Biraq óziniń atyna aıtylǵan syndy jumysyn jaqsartýǵa paıdalanýy tıis memlekettik qyzmetker N.Kemelov bas redaktor  ári maqalanyń avtory Ábdimálik Rahmanqulovtyń ústinen sotqa talap aryz beredi. Sot uıǵarymy boıynsha jaýapker M.Júnisbekovtiń daýly jerde soǵylǵan dúkenniń dýalyn buzyp, alyp tastaǵany týraly sotqa jalǵan aqparatty aryz berip, jýrnalısten moraldyq shyǵyn óndirýdi jáne maqalany teriske shyǵarýdy suranǵan. 

Mundaı jaǵdaıda sottyń saraptama qorytyndysyna súıenetindigi belgili. Alaıda, jaýapker jaqtyń aıtýynsha, isti qaraǵan sýdıa N.Smaılova sot psıhologııalyq-fılologııalyq saraptamaǵa maqalany tutastaı emes, ondaǵy tek keıbir sózderdi úzip-julyp usynǵan. Sot saraptamaǵa «Sebebi, N.Kemelov bergen jaýap hatta qasqyr da toq, qoı da aman, Muhtar Seráliulynyń qujattary qanttaı», «Baıaǵyda jany kúıgen bireý sen bilesiń be, selsebet bile me degen eken. Al sot ne deıdi?», «Azamattarǵa arnalǵan Úkimet» Memlekettik Korporasııasy» kommersııalyq emes aksıonerlik qoǵamynyń Túrkistan oblysy boıynsha fılıalynyń Tólebı aýdandyq jer kadastry jáne jyljymaıtyn múlikti tehnıkalyq tekserý bólimshesiniń basshysy Nurlan Kemelovtyń áreketi kedergi bolyp tur» degen sózderde Kemelovtiń ar-namysyna, qadir-qasıetine jáne iskerlik bedeline nuqsan keltiretin málimetter bar ma degen máseleni qoıady. 

-Sot barysynda meniń qorǵaýshym maqala ishinen terilip alynǵan sóılemder saraptamaǵa joldanǵan jaǵdaıda maqalanyń mazmuny men qandaı baǵytta  aıtylǵany ózgeretinin eskerip, saraptamaǵa maqalany túgeldeı tapsyrý týraly talap tilek qoıdy. Alaıda sýdıa N.Smaılova buǵan qulaq asqan joq,-deıdi Á.Rahmanqulov. 

3 qazan 2019 jyly  sot psıhologııalyq-fılologııalyq saraptama zertteýge usynylǵan maqala mátininde shyndyqqa sáıkes kelmegen jaǵdaıda N.Kemelovtyń ar-namysyna jáne qadir-qasıetine nuqsan keltiretin málimet bar, al iskerlik bedelin tómendetetin málimettiń joqtyǵy týraly qorytyndy beredi. Osy qorytyndynyń negizinde sot Á.Rahmanqulovtan  talap qoıýshy N.Kemelovtiń paıdasyna moraldyq shyǵyn retinde 100 000 teńge, sot saraptamasyna jumsalǵan sot shyǵyny 62 523,02 teńge jáne 1 263 teńge memlekettik baj salyǵyn óndirý jóninde sheshim shyǵarady. Al dúken dýalynyń murty buzylmaı turǵanyna nazar aýdarmaıdy.

 Iаǵnı bir sózben aıtqanda sottyń shyǵarǵan sheshimi  «qoı da aman, qasqyr da tynysh», dáliregi «qara qyldy qaq jaratyn» tórelik emestigi aıtpasa da túsinikti sııaqty. 

Al, Rahymǵazıev pen Júnisbekov arasyndaǵy jer daýy odan ári jalǵasa beredi. Sot oryndaýshylarynyń isti qysqartý týraly qaýlysyna qarsylyq bildirgen Rahymǵazıev sotqa aryzdanady. Aqyr aıaǵynda Tólebı aýdandyq soty (sýdıa Qojanov) sot oryndaýshysynyń atqarýshylyq is júrgizýdi toqtatý týraly qaýlysyn jaramsyz dep tabý týraly sheshim shyǵarady. Iаǵnı osy sot aktisiniń ózi-aq Kemelovtiń ar-namysy men qadir-qasıetine nuqsan keltirýdiń qanshalyqty shyndyqqa sáıkes keletinin dáleldep turǵan sııaqty. Endigi úmit apellıasııalyq alqada. Jaýapker jaq oblystyq sotqa shaǵymdaryn tapsyryp qoıypty.

  Aıtpaqshy, osy iske tórelik aıtqan sýdıa N.Smaılova byltyrǵy jyldyń sońynda Joǵarǵy sottyń attestasııasynan óte almaı, qyzmetinen shettetildi. Onyń biliktiligi men tájirıbesiniń qanshalyqty dárejede ekendigin osydan keıin ózińiz tarazylaı berińiz. Sengen sotym sen bolsań.... 

"Reıtıng" gazeti, 13 aqpan, 2020 jyl.

Жарнама орны

Múmkin sizdi qyzyqtyratyn taqyryptar:

  • Jambylǵa Saparbaevtyń artynan taǵy kimder kele jatyr?
  • Toqaev Qazaqstannyń syrtqy saıası basymdyqtaryn atap kórsetti
  • Abaev: «Bılik kinálilerdi «qazaq», «dúngen» dep bólmeıdi»
  • Sengen sotym sen bolsań...
  • Elbasy: "Qordaıdaǵy oqıǵada quqyq qorǵaý organdary jibergen qatelikter bar"