1949 jyly 15 qańtarda Ońtústik Qazaqstan oblysy Maqtaaral aýdany, Qyzylqum aýylynda dúnıege kelgen.

Ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, profesor,  QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademıasynyń akademıgi, belgili qalamger. Prezıdent jáne halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty. Tashkent sý júıeleri jáne elektrlendirý ınstıtýtyn bitirgen (1971). 1971 – 1975 jyldary burynǵy Kırov aýdanyOktábrdiń 30 jyldyǵy keńsharynyń aǵa ınjener-elektrıgi bolyp jumys istegen. 1975 – 1992 jyldary partıa qyzmetinde, 1992 – 1994 jyldary Útirtóbe keńsharynyńdırektory bolǵan. QR ParlamentiMájilisiniń sońǵy eki shaqyrylymynda depýtaty bolyp saılandy. 

Myrzakeldi Kemeldiń www.kemel.kzdep atalatyn jeke saıty da bar.Oqyrmandar saıtta avtordyń qazaq, orys tilderinde jazylǵan eńbekterimen tanysa alady. Sondaı-aq sheteldegi qandastarymyz úshin saıttaǵy materıaldar latyn, tóte jazý qaripterimen de berilgen. Saıtta Myrzageldi Kemeldiń ózi jazǵan, jınaqtaǵan, aýdarma jasaǵan, kitap etip ártúrli merzimde jarıalaǵan eńbekteri bar. Atap aıtqanda, «Abzaldyq álippesi», «Ózime sabaq», «Aqyl aqyldan qýat alady», «Sóz-qudiret», «Ejelgi grek jáne Úrim danalyǵy», «Myń oı», «Aqyl qalta», «Bes báıit», «Kógildir kitap», «Shákárimniń ar ilimi», «Ónege», «Kóńil kúndeligi», «Seneka», «Tolstoı taǵylymy», «Aqseleý asýy» jáne taǵy basqa kitaptardyń elektrondyq nusqalary bar.  Jınaqtardaǵy oılar men pikirler, dáıeksózder, mysaldar men ańyzdar adamgershilikke, parasat pen izgilikke úndeıdi. 

Kitaptyń mazmunyna qarap-aq qamtylǵan máselelerdiń qanshalyqty aýqymdy ekenin ańǵarýǵa bolady. Eńbekter «Ózin-ózi taný» pánin oqıtyn oqýshylar men stýdentterge jáne osy pándi mamandyq retinde tańdaǵan stýdentterge, sonymen birge ustazdarǵa, rýhanıat máselelerine qumartýshy kópshilik oqyrmanǵa arnalǵan. «Pikirler, eskertpeler men usynystar bolsa osy saıtqa, make@kemel.kz elektrondyq poshtaǵa nemese avtordyń ózine 8-701-1110260 uıaly telefonyna habarlasýǵa bolady. Astana qalasyna jol tússe kelip jolyǵýǵa bolady. Avtor sizderdiń árbirińizdiń pikirińizdi yqylaspen qabyl alamyn. Men eshkimge keńes bergim kelgen joq, baǵyt bergim keldi. Ózim úshin, ózimdeı túsine¬tinder úshin jazdym. Oqyǵandar, qabyl alǵandar bolsa jaqsy. Oqymaǵandar men qabyl almaǵandarǵa ókpe joq. Abaı aıtqandaı: «óz sózim ózimdiki». Jurttyń bári men oılaǵandaı oılaıdy dep oılaýǵa bolmaıdy. Úırengisi kelgen bir sóz bolsa da úırener, úırengisi kelmegen munshama dilmársidi dep aıyptamas. Osyǵan sendim», – deıdi Myrzageldi Kemel.