Birde ıtalán sýretshisi Pero Mandzonıdiń bıografıasyn oqyp otyryp qyzyqqa tap keldim. Mandzonı 1961 jyly gıpsti 30 gram etip ólshep, 90 konservi bankasyna nómirlep salady. Quty syrtyna aǵylshyn, fransýz, ıtalán, nemis tilinde «100 % sýretshiniń nájisi» dep jazady. Sóıtip ár bankany altynnyń narqymen teń etip, 30 myń 500 eýroǵa satady. Mandzonı bul áreketi arqyly óner týyndylaryna degen talǵamnyń tómendigin kórsetkisi kelgen eken. Sýretshi: «Barlyq mılandyq býrjýazıalyq shoshqalarǵa tek nájis qana unaıdy», - dep aıtqan. Agostına Bonalýmıdiń aıtýynsha, kóp banka jarylyp ketken. Biraq tutynýshynyń eshbiri shaǵym jasamaǵan.

Shymkent qalasynda «Álemge jol aýyldan bastalady» atty qyrǵyz sýretshileriniń kórmesi ótti. Beıneleý óneri mýzeıine enisimmen «Garmonıa» atty sýretke kózim tústi." Avtory zalda otyr" degendi estip sýretshimen suhbat qurýǵa asyqtym. Joǵarydaǵy oqıǵany sanama shegelep, talǵam tarazynyń múlt ketpeýin tiledim. Qyrǵyz sýretshisi Saparbaı Osmonalıevpen aradaǵy suhbatymyz bylaısha órbidi. 

– Saparbaı Tálipuly, qaı ýaqytta qylqalam ustaısyz, shyǵarmashylyǵyńyz kúı talǵaı ma?

 – Meniń sheberhanam – shabytymnyń turaǵy. Syrtqy ortaǵa abstraktili kózben qarap, realızmdi kókeıime toqımyn. Keneptegi bos oryndardy meniń kózim qabyldaǵan málimetter tolyqtyrady. Oıymdaǵy qaıshylyqtar boıaýdyń san qyryn ashady. Bir ǵana boıaýdy birneshe tıpte túrlendirýge bolady. Osyndaı qyzyqty jumys barysy meniń álemimdi san túske boıaıdy. Qylqalam qolyma túsken sátten men basqa ǵalamnyń turǵynyna aınalamyn.

– Teatr – ómir aınasy. Siz úshin sýret ómirdiń qandaı bólshegi? 

– Ár sýretshiniń shyǵarmashylyǵy – zaman tarıhyn kenepke túsirýshi beıne. Sýret-zamannyń syryn shertýshi qural dep qarastyramyn. Siz sýretti júrek kózińizben kórip salsańyz, ekinshi bir júrek ony qabyldaıdy. Ataqty sýretshi Pablo Pıkasso «Jas sýretshini birneshe adam túsinedi, uly sýretshini túsinetinder odan az» degen ǵoı. Sýretti jaqsy-jaman dep taldaý ábestik. Talǵamǵa talas joq. Talǵam túrli bolǵanmen, sýret óneri qalybyn saqtaıdy. Sýret – aqıqat óneri. 

– El arasynda taraǵan ańyzda sýretshi Leonorda do Vınchıdiń áıgili «Djokonda» kartınasynda erinniń ózin 12 jyl salǵany aıtylady. Siz bir kartına salýǵa qansha ýaqyt jumsaısyz?

 – Men kóbine portret salamyn. Keıipkerimmen araqatynasym jumys ýaqytyn belgileıdi. Tanys adamym bolsa, ol sýret tez aıaqtalady. Portrette túr ǵana emes harakter ashylýy kerek. Minez-bolmysyn biletin adamnyń obrazyn jasaýǵa qınalmaımyn. Júzin qansha gradýs burǵany da sýrette erekshe rol atqarady. Tanys adamnyń obrazyn jasaý úshin syrttaı bir jyl baqylaımyn. Sodan soń ǵana kemel portret shyǵady. Beıtanys adamǵa odan da kóp ýaqyt qajet.

– Kartınańyzdaǵy ıdeıa men obrazdy qalaı jasaısyz? 

– Álemdik deńgeıdegi kórmelerde kórsetilgen týyndylarym - sózsiz shyǵarmashylyǵymnyń shoqtyǵy. Kólemi, ıdeıamnyń qamtylýy eshqandaı rol atqarmaıdy. Qandaı kólemde bolsa da oıym qaı masshtabqa bara aldy, sýret sol deńgeıde dep esepteımin. Ómirge shyǵarmashylyq ıesiniń kózimen qaraımyn. Shynaıylyqtyń ózinen ózimniń durysymdy izdep turamyn. Júzimdegi emes kókirektegi kózimniń kórgenin salamyn.

 – Synshylardyń tyrnaǵyna kóp ilinip, sátinde moıymaı, sáti jetkende moıyndalǵan sýretshiler kóp. Kartınalary kózi ketken soń ǵana moraldyq jáne materıaldyq qunyn sharyqtatyp jatady. Sizdiń kartınalardyń quny qansha? 

– Qazir komersıalyq baǵytta jumys isteıtin sýretshiler kóp. Sýret qysqa merzimde, joǵary naryqqa salynyp jatady. Tendensıa kóp memlekette uqsas. Bir eldiń ıdeıasyn ekinshi eldiń sýretshisi qaıtalaıdy. Buryn komersıa joq kezde bir kartınany Aleksandr Ivanov 25 jyl saldy. Qazir ondaı maıtalman maman joqtyń qasy. Fotoaparatpen tartylǵan sýretten kórgenin salatyn áriptesterim kóp. Men oılaımyn, Lývrdy salasyń ba, Fransıaǵa bar. Eldiń tynysyn tany. Bar etúdimdi kózben kórgen jerlerimnen ǵana salǵanmyn. Imperessonıster aılyǵy shaılyǵyna jetpeı, kartınalaryn dámhanalarǵa aqy retinde qaldyryp turmys keshti. Kózi ketken soń ǵana elengen sýretshiler kóp. Mysaly postımpressıonızm ókilderi Vısent Van Gog, Pol Sezanndardyń bıografıasyna qarańyz. Meniń kartınalarymnyń quny – 500-5000 AQSh dollarynan bastap baǵalanady.

– Sizge erekshe áser etken kartınalar jaıly áńgimeleseńiz. 

– Dıego Velaskestiń, Ilá Repınniń portretteri, Klod Moneniń kartınalary unaıdy. 

– Óz sheberhanańyzdaǵy qaı týyndy unaıdy?

 – Kórmelerge alyp barýǵa qorqatyn portretterim bar. Qazir kórmege alyp kelmegen, biraq sheberhanamda turǵan kartınalarym unaıdy. Eń súıikti kartınam Máskeýdegi kórmeden soń búlinip keldi. Sodan soń ózime unaǵan kartınalarymdy kórmege qoıýdan fobıa paıda boldy. Ózime erekshe baǵalaıtyn kartınalarym demim úzilgen soń mýzeıde saqtalýy tıis dep oılaımyn. Aýksıonda qymbat baǵaǵa satylyp, bir adamnyń úıinde saqtalǵany maǵan komfort syılamaıdy. Ónerden el lázzat alýy tıis. 

– Rıasyz suqbatyńyzǵa raqmet! 

Balerke ÁSİLHAN (muraǵattan)