Kúıeýiniń razylyǵyn alýdy kózdegen kez kelgen áıel danalyq jasap, eriniń ashýynyń aldyn ala bilýi nemese ony aınalyp ótýdiń joldaryn meńgerýi tıis. «Qyzda qylyq bolmasa, qur shyraıdan ne paıda?» dep Buhar jyraý aıtqandaı, eger retin taýyp, qıýyn kelistire alsa, jubaıynyń bir aýyz sózi men jyly qabaǵyna, jasaǵan dámdi taǵamyna aldanbaı qalatyn «siresken» erkek bolmaıdy. Ol úshin:

1. Eger kúıeýińiz úıge ashýlanyp kirse, ony kúlip, qýanyp kelse, kerisinshe qaıǵyryp qarsy almańyz. Ol qýansa, birge qýanyp, ol muńaısa, birge muńaıý – áıeldiń oǵan bárinen artyq janashyrlyq tanytatyn jaqyn adam ekenin ańǵartady. 

2. Kóńil kúıi joq erkektiń oıyn bólýdiń eń utymdy tásilderiniń biri – «Ákeńe amandas» dep balalaryńyzdy onyń aldynan júgirtip shyǵarý. Ákesine talasyp jamyraı júgirgen qulynshaqtaryn kórgen, sábıiniń jupar ańqyǵan balǵyn ıisi murnyna barǵan kez kelgen erkektiń ákelik meıirimi oıanyp, jibip sala beretini anyq. 

3. Kúıeýińizdiń aldynda únemi ádemi kıinińiz. Biz kóbinese syrtqy ortada, bóten adamdardyń aldynda ádemi kıinemiz. Bir jaqqa shyǵý úshin aınaǵa on ret qarap, kıimimizdiń qısaıǵan jerin túzeımiz. Útikteımiz. Sebebi, ózge adamdardyń kemshiligimizdi kórip, bizge degen qurmeti, syılastyǵy úzilgenin qalamaımyz. Olardan uıalamyz. Al úıde she? Úıde úıdiń kıimimen de júre berýge bolady. Sebebi, «ózimiz ǵoı», «ol maǵan bóten emes qoı», «meniń kemshilikterimdi onsyz da biledi ǵoı» degen uǵym qalyptasqan. Joq! Kerisinshe, áıel adam da, er adam da, eń aldymen óz úıinde ádemi kıinip ózara bir-birine degen qurmet, syılastyqtaryn arttyryp otyrýy kerek. Basqasha aıtqanda, kemshiligińizdi eń kóp biletin adamǵa (jaryńyzǵa) kemshiligińizdi kórsetpeńiz. 

4. Oǵan súlgi berip, dýsh qabyldaýyn usynyńyz. Sebebi, sýǵa túsý adamnyń sál de bolsa mıyn sergitip, oıyn ózge nárselerge bólýine jaǵdaı jasaıdy. 

5. Hosh ıisti átir sebinýdi úmytpańyz. Sebebi, ilgeri býynnyń izgi ǵalymdary áıeldiń kúıeýi úshin átirlenýi erkekti sıqyrlap alatynyn aıtqan. Tipti, hosh ıistený sıqyrlaýdyń ruqsat etilgen jalǵyz túri dep te aıtylady. 

6.Tamaǵyńyzdyń dámdi bolýyna, tipti, salynatyn ydysynyń da ádemi bolýyna mán berińiz. Daıyn asty dastarhanǵa kóz tartarlyqtaı ádemi qylyp ákelýdiń ózi – úlken óner. Ol dámdi bolýymen qosa er adamnyń tábetin shaqyratyndaı kelisti bolýy kerek. 

7. Basyna massaj jasap berińiz. Kúni boıy jumys istep, denesi qurysqan, basy meń-zeń bolyp sharshaǵan kez kelgen erkektiń bul ádisten qashpaıtyny, kerisinshe balasha máz bolyp, qýanatyny anyq.

Qurmetti jeńge, ápke! Bir áýlettiń tútinin tútetip otyrǵan jas kelin! Biz –Allanyń razylyǵyn kúni boıy janymyzda júretin ómirlik serigimizdiń razylyǵy arqyly izdegen názik jandylarmyz. Hadıste kelgendeı, tórt nárseni jasaǵan áıel Jánnattyń qalaǵan esiginen kiredi. Sonyń biri – kúıeýiniń alǵysyna bólenip, razylyǵyn tabý. Sondyqtan kúıeýińizdiń únemi kóterińki kóńil kúıde jadyrap júrýine, júregi de, mıy da tynysh bolýyna jaǵdaı jasańyz. Bul ádister – biz oılap tapqan jańalyq emes, Quran men súnnetten alynǵan saýapty amaldar. Bizdiń mindet – tek osy bilimge is júzinde amal jasap, saýapqa kenelý. Shyn nıetpen jasalǵan isińizdiń qulshylyq bolyp jazylatynyn da estińizden shyǵarmańyz!

Eń bastysy, mynany bilgenińiz jón. Otbasyndaǵy tynyshtyq, erli-zaıyptylar arasyndaǵy mahabbat pen sezimniń sýymaı saqtalyp turýy – eń aldymen, Allanyń meıirimimen bolady. Sebebi, Alla – júrekterdi qalaǵan jaǵyna qaraı buryp qoıýshy. Endeshe, Alladan ǵana járdem surap, Oǵan ǵana arqa súıeńiz...